reede, 17. märts 2017

Emakeelepäeval raamatukogus



Emakeele päeval oleme ikka lugenud toredaid eesti keelseid jutte ja luuletusi. Ka sel aastal kutsus raamatukogu tädi Reet meid raamatukokku uusi raamatuid uudistama ja koos lugema. Kuna lapsi on korraga minekuks liiga palju, läksime rühmade kaupa. Kimalased ja Lepatriinud teisipäeval ja tillukesed Sipelgad kolmapäeva hommikul. Kimalaste rühma lastele luges tädi Reet Kiisu raamatust esimese loo. Pärast sai iga laps kassiga pildi värvimiseks. 



Lepatriinude rühma lapsed lugesid kõigepealt ise ette luulepõimiku kodumaast ja emakeelest ja siis kuulasid südamlikku lugu Mollist ning sõprusest.
Sipelgate rühma lastele luges tädi Reet raamatut „Klutt“. 


Lugemistele lisaks sai ülekorratud ka see, kuidas raamatukogus peab käituma. Tore oleks ju riiulite vahel joosta ja peitust mängida, aga igal asjal on oma koht ning aeg. Ka seda peab õppima ja kui vaja siis mitu korda. Paljud tahtsid teada, kuidas saab raamatuid koju laenutada. Jälle hea teada, et tuleb ema või isa kaasa võtta, siis saab. Rühmadesse unejutu ja lihtsalt vaatamiseks raamatuid saavad laenutada õpetajad. Kui lapsel on huvi raamatute vastu, siis tuleb ka huvi õppida ise lugema.
Aitäh tädi Reedale kutsumast!

Kirjutas õpetaja Kairi

esmaspäev, 13. märts 2017

VEEBRUARIKUU TEGEMISI JA TOIMETAMISI

Et veebruar on tõesti aasta kõige lühem kuu sai taas tõestuse. Alles ta algas, kui juba lõpp käes oli. Üritusi ja sündmusi jagus aga sellesse lühikesse kuuse päris mitmeid. Alustuseks peab rääkima et saime ühele poole küünlaümbriste ja patareide jahtimisega. Esitatud said ka loovtööd konkursile. Kui me ka midagi ei võida, siis targemaks saime kindlasti kuidas loodust puhtamana hoida.

Osa võtsime ka Häirekeskuse korraldatud võistlusest 112 lumest või lumele. Õnneks leidus sel aastal ka natuke lund. Kuigi Sipelgate rühma välja pakutud ideed oleksid sobilikud olnud ka ilma lumeta.

Kui 112 nädal sai selja taha, jõudis kätte sõbrapäev ja sõprusele pühendasime taas terve nädala. Sel nädalal käisime koolis meisterdamas martsipanist kujukesi. Martsipanimass oli väikestele näppudele pehmem voolimiseks kui plastiliin ja meisterdati hoolega. Tehtu pakiti läbipaistvasse karpi, et sellega ühestükis ikka koju saaks jõuda. Sõbranädala lõpetasime aga toreda sõbrapäeva diskoga.

23.veebruaril tähistasime vabariigi aastapäeva. Maja sai kaunistatud laste meisterdatud sõlgedega. Kaunistuste ideed olid õpetaja Marikalt. 

Ja mis pidu see ilma külalisteta ikka on. Külla tulid meile esimese klassi õpilased koos õpetaja Anne Kübarsepaga. Koolilapsed aitasid laulda hümni ja pärast tantsisime ja mängisime.

Ja oligi kätte jõudnud veebruari viimane päev, mis sel aastal oli ka vastlapäev. Kuigi lumi sulas lausa minutitega, leidsime siiski ühe natuke kõrgema ja natuke veel lumise „künka“, kus sai liu pikkustki mõõta. Võitjad olid loomulikult Lepatriinude rühma lapsed, sest raskem kelk libiseb kaugemale. Tähtsam võidust pidi olema osavõtt ja pärast lasteaias sai iga laps väikese tänukirja ning õhtusöögiks olid traditsioonilised vastlakuklid.

Kõikide nende ürituste ja teemanädalate kõrval käis aga usin ettevalmistus „Piibeleheneitsi“ etenduseks. Jagati  rolle, õpiti tekste, tehti dekoratsioone ja kostüüme ning harjutati tantse.  Õpetaja Marika juhendamisel jõuti lõpuks ühiste proovideni. See kõik võttis aga natuke rohkem aega kui algselt oli planeeritud. Etenduse tahtsime saada valmis 23.veebruariks, et sellega tähistada vabariigi aastapäeva. Aga kuna veebruar nii kiirelt möödus, tähistasime aastapäeva asemel hoopis Eesti nädalat ja etendus sai lavaküpseks hoopis 3.märtsil. Etendus algas õpetajate poolse üllatuslauluga, mis  lubas et laps peab saama mängida ja kurb on olla mängimata. Eks see teatri tegemine on ju ka üks suur ja tore mäng. Peaosas säras Liisa Brit ja printsi mängis Marten ning põrnikat Hugo. Teised tähtsad tegelased olid liblikad, ämblikud, sipelgad ja kimalased, kes lõpuks suurele pulmapeole kokku kogunesid ja ühise õhupillide orkestriga pulmamarssi mängisid.

Ja nii jõudsidki veebruari üritused otsaga märtsi kuusse välja. Aga tulekul on jälle palju uut ja huvitavat, mis lasteaia päevadesse vaheldust toob.


Kirjutas õpetaja Kairi

teisipäev, 24. jaanuar 2017

MINA NII EI TEE

Täna käisid meil lasteaias Lepatriinude ja Kimalaste lastega kohtumas politseinikud. Vaatasime koos Jänku Jussi multifilmi „Lõvi- Leo õpetab lapsi mängima“, mis rääkis sellest, kuidas lapsed õppisid koos sõbralikult mängima. Pärast multika vaatamist arutlesime koos, missugune käitumine ei ole õige, mis mulle ei meeldi, et mulle tehakse. Ühistööna valmis kokkulepete pikk nimekiri „Mina nii ei tee“ . Politseinikud panid  laste ütlused suurele paberile kirja ja iga laps kinnitas selle oma nimega. Nooremaid aitas õpetaja nime kirjutamisel. Esialgu oli kõige raskem järgida kokkulepet „ei sega vahele“. Oma rääkimise järjekorra ootamine vajab veel harjutamist. Aga paberid kokkulepetaga läksid rühmadesse stendidele, et koguaeg oleks silma all, mida lapsed lubasid mitte teha. Ja allkiri on ju all.






Kirjutasid õpetajad Iines ja Kairi

teisipäev, 17. jaanuar 2017

Käes see nüüd ongi -



- VÄRVILASERPRINTER, et täiustada ja kaasajastada õppetegevust ja üritusi. 

Täname kõiki, kes selles projektis osalesid ning aitasid ideed reaalsuseks muuta. 
Suur, suur aitäh, neile kes laada kaubavalikut täiustasid ja suured tänud neile, kes  kõik selle ka ära ostsid!
See oli esmakordne ja tore heategevuslik jõululaat, millest võiks saadagi traditsioon.
 

esmaspäev, 26. detsember 2016

HEATEGEVUSLIK JÕULULAAT

Sõnadest jääb väheks, et kiita neid lapsevanemaid, kes panid oma õla alla, kohati lausa kogu hinge ja tulid meile appi.   
Sellel küllaltki kiirel ja viirustest pakataval ajal leidis meie lasteaias aset heategevuslik Jõululaat, mille raames kogusime raha, et lasteaeda muretseda värviprinter.
Laadakaupa oli seinast seina ning laat tuli täitsa laada moodi. Oli meisterdatud kaarte, kuusekaunistusi, küünlaid erinevaid küpsetisi ja hoidiseid.



 
Külalisi ja uudistajaid käis ning laadakassa täitus. Kokku kogusime 177€ ning värviprinter on juba peaaegu, et olemas.
Suur suur aitäh Teile!
Teile kõigile, kes Te aitasite, et laat saaks toimuda 
ning Teile, kes Te ostmas käisite.
 

Rahulikku pühadeaega!

Kirjutas õpetaja Aivi

JÕULUPIDU

Seekord toimus meie jõulupidu õues. Mis sest, et lund ei olnud, see ei vähendanud jõulutunnet ja jõuluvana ootust. Meie jõulupeole sattus ka jänes ja veidi unine karu. 




Ühiselt sai lauldud, kui ootamatult kostis kuljuste helin ja eemalt paistis hobuvanker, milles jõuluvana ja tema abiline. Seda elevust, mis täitis lasteaia hoovi ja laste südameid ei ole võimalik edasi anda, sest korraga oli nii palju emotsioone ja ootusärevust.




 Jõuluvanal jagus iga lapse jaoks aega, et küsimustele vastata, jõulusalme kuulata ja ka ise kinke vastu võtta. Oli hästi soe ja imeline jõulupidu, millest räägiti suure elevusega veel mitu päeva!

Kirjutas õpetaja Anne

TALVE VÕLUMAAL



MEIE lasteaist käisid TALVE VÕLUMAAL Lepatriinude ja Kimalaste rühma lapsed.







Vastu võttis meid Talve Võlumaa Lumekuninganna. Siis olime tunnistajateks võluri  maagiale, viivuke hiljem  juhatas üks Suur Jänes meid  võluri telgist välja, Võlumaa sepa juurde,  jätkus omale võlumündi tegemine.   




Seejärel sattusime küüni, mis oli heinu täis. Kuivatatud rohu otstarve oli tänapäeva lapsele lausa mõistetamatu, kuid õige pea kohanedes, sai küünist välja astuda oma topitud heinast padjaga. 




Kõigi toredate  muljete tipphetk kuulus ikkagi hobusesõidule.



Tallu sisse astudes vohas  meile vastu imehea lõhnade pukett. Kommi- ja küünlategu, sellest said  õhtul aimu  ka kodused. 




Võluri etendus hoidis poisid ja tüdrukud oma lummuses kuni väsimus ja tühi kõht endast märku andsid. 


Aga see oligi just õige aeg minna külla proua Teekannule, kes pakkus suppi, teed ja kooki.



 Oligi neli tundi möödunud nii kiiresti, et kojumineku hetk tuli liiga ootamatult.

Kirjutas õpetaja Marika