pühapäev, 3. detsember 2017

Üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal




Keskkonnaministeerium kutsus haridusasutusi osalema üleeuroopalisel jäätmetekke vähendamise nädalal, et anda panus inimeste teadlikkuse tõstmisse jäätmetekke vähendamise ja vältimise ning kordus- ja taaskasutuse valdkonnas. Jäätmete vähendamise nädal leidis aset 18.-26. november, millest võttis osa ka meie lasteaed. Käesoleval aastal oli teemaks: „Korduskasuta - anna esemele uus elu“.
Selle nädala raames toimus palju erinevaid ettevõtmisi.
Nädal algas käpiknukkude valmistamisega. Iga laps meisterdas kodus ühe käpiknuku üksikust sokist või kindast. Kuna üksikuid sokke ja kindaid on rohkem ja juba meisterdamise eelteadmised olemas, siis sai ka lasteaias käpiknukke meisterdatud. Nii mõnigi laps sai selgeks nööbi etteõmblemise ja liimipüstoli ohutu  kasutamise oskuse. 




 Laste loovus on piiritu ja nii palju vahvaid tegelasi sai loodud. Enam ei ole üksikud sokid ja kindad nii kurvad, kuna neist said vahvad tegelased, kellega on põnev mängida. Igal õhtul andsid lapsed  omavalmistatud käpiknukkudega päris mitu etendust. Otse loomulikult sai ka loodust säästetud.



 Selle nädala raames käis meil külas ka sipelgas Ferda. Ta tutvustas Kimalaste ja Lepatriinude rühma lastele erinevaid jäätmeid, rääkis nende ohtlikkusest, taaskasutusest, jäätmete sorteerimisest ja nende tekkimise vähendamisest. Teadmiste kinnistamiseks sai mängitud prügi sorteerimise mängu. Aitäh sipelgas Ferdale, tänu kellel  saime palju uusi teadmisi!



 Neljapäeval oli võimalus lapsevanemal osaleda koos lapsega T-särgist koti meisterdamise töötoast, kus vanema abiga sai T-särgile vajalikud lõikamised tehtud ja siis sai laps harjutada sõlmimist.  Natuke kaunistamist ja olidki toredad kotid valmis.



Jäätmetekke vähendamise nädala lõpetasime kasutatud asjade turuga, kuhu oli oodatud kõiki müüma, ostma, ja vahetama nii enda kui ka lapse seisma jäänud asju ja riideid. 
Selline oli meie jäätmetekke vähendamise nädal, kus igasse päeva jäi mõni tore tegevus või uute teadmiste omandamine, et jäätmeid vähendada. Nädala kokkuvõtteks sobib vanasõna: „Mida Juku prügist ei õpi, seda Juhan ei tea“.

Kirjutas õpetaja Anne


reede, 17. november 2017

Koos isaga



Mõned isad käivad kaugel tööl.
Mõned isad elavad kaugel.
Mõnel isal on pikad tööpäevad.
Mõnel isal on õhtune vahetus.
Mõnel … .
Aga kõik lapsed tahaks vahel isaga mängida, mürada või lihtsalt natuke juttu ajada. Veel parem kui saab lasteaias oma sõpradele näidata oma isa ja isale oma sõpru ning koos midagi teha.
Isadepäeva eel ja järel oleme igal aastal teinud üritusi kuhu isasid ootame. Sel aastal otsustasime, et anname isadele ise valida, mis päeval nad saavad tulla lasteaeda lapsega mängima. Nädal enne isadepäeva olid kõik isad, vanaisad ja miks mitte ka vennad oodatud õhtuti rühmadesse külla. Seda võimalust kasutati ja pea igal õhtul oli keegi mängimas mänge, ehitamas või joonistamas. Nii ei tundnud kurbust ka need lapsed kelle isad tulla ei saanud. Oli ka vanemaid vendi ja emasid isasid asendamas. Tore oli ikka. Aitäh kõigile kel oli võimalik tulla. 






Kolmapäeval, 15.novembril toimus pereõhtu, mis oli pühendatud isadele, kus jahimehe juttusid käis rääkimas Tambeti isa. Kaasa oli ta võtnud ilvese ja hundinaha, sarvi, pealuid ja metssea kihva. Seda kõike sai uurida ja käega katsuda.
Koos laulsime põdramaja laulu, sõime kringlit ja jõime teed. Suured tänud Tambeti isale tulemast, rääkimast ja küsimustele vastamast. 




kolmapäev, 18. oktoober 2017

ÕPPEKÄIK MATSALU LOODUSKESKUSESSE



Õppekäigul Matsalu looduskeskuses Penijõe mõisas, 18.oktoobril, käisid Lepatriinud rühma 6 – 7aastased lapsed ja Kimalaste rühma 5aastased. Õppekäik kandis pealkirja „Puud olid, puud olid hellad velled“. 


Esimese asjana saidki lapsed teada kes on velled, kuid uusi mõisteid ja sõnu tuli veelgi. Näiteks, milline on niinepuu ja miks tal selline nimi on.  Niinepuuks kutsutakse ka pärna, mille koorest saadi vanasti kiudu ehk niint köite ja paelte tegemiseks. Seda, et selle puu õitest saab ka maitsvat teed, tuli mõnele lapsele juba tuttavam ette. 


Järgmisena peatusime männi juures, katsusime käbisid ja okkaid ning võrdlesime kõrval oleva kuusega. Lapsed said teada, et ka männiokastest saab teha köha ravimiseks teed,  kuusekasvudes on kevadel palju kasulikke vitamiine ja vihmaga metsas olles võib kuuse okste alt saada varju. 




Edasi läks tee kastani juurde. Ka selle tundsid lapsed ära maha kukkunud viljade järgi. Kõik võisid sealt endale taskusse koguda läikivaid kastani mune nii palju kui mahtus. Tammepuu oli aga nii jäme, et pidime kogu rühmaga seisma kõrvuti, siis saime talle ringi peale. Tammetõrusid me ei leidnudki. Arvata võis, et oravad ja pasknäärid olid meist juba ettejõudnud ning tõrud oma talvevarudesse viinud. 




Vahtrapuu oli aga kõikidele tuttav, sest lasteaia õueski saab selle puu viljadest omale nina pikenduse panna ja ilusamaid lehti kimbuks koguda. Kase juures said lapsed teada, et selle puu okstest tehakse sauna vihtasid ja raagus okstest luudasid. Kasetoht on aga väga hea hakatis ahju ja pliidi alla tule tegemiseks. Paljud sellised asjad on korterites elavatele lastele aga võõrad, see pärast kippus nii mõnelgi tähelepanu hajuma. Pihlakas ja metsõunapuu tõid tähelepanu jälle tagasi. Saime teada, et pihlakal ei ole marjad vaid õunviljad. 


Kõik lapsed maitsesid usinalt, kas Penijõe mõisa pihlakad on paremad, kui Palivere metsa omad. Maitsta saime ka kukerpuu ja astelpaju marju. Saime teada, et kukerpuu marjad annavad maitse barbarissi kommidele. Üle kordasime ka reegli - kui marja ei tunne, siis suhu ei pane.


Oma teekonnal olime jõudnud majani, mille õues elas väga suur ja sõbralik koer nimega Maurus, saime temaga ja tema perenaisega tuttavaks. Koer lubas lastel end silitada ja oli silmnähtavalt rõõmus väikeste külaliste üle. 


Tagasi mõisa poole minnes harjutasime veel hundi kõndi see tähendab, et käisime üksteise seljataga üksteise jälgedes. Nii saime mööda porilompidest ja mudast. Üleval taevas lendas aga üks parv linde teise järel. Lapsed teadsid -  lähevad soojale maale. Teada saime veel, et need on lagled mitte haned. Looduskeskusesse tagasi jõudes pakuti meile sooja metsamarja teed ja õppeklassis näidati erinevatest puudest tehtud tarbeesemeid.  Vaid osad neist olid lastele tuttavad. Kaasa saime töölehed kodus kordamiseks, et kuuldu ei ununeks. 

Oli tore ja õpetlik hommikupoolik. Kindlasti said lapsed natuke ka targemaks, kes rohkem kes vähem, see sõltus juba tema tähelepanelikkusest. 

Kõike nägi ja kirja pani õpetaja Kairi